iguazu

Peale 30 tundi lennukis istumist ja lennujaamas passimist jõudsime Buenos Airesesse. Lennujaamast liikusime taksoga kesklinna poole ja kohe oli aru saada, et siin linnas tuleb asjadel pidevalt silma peal hoida. Eeslinn oli täielki geto, aga mid rohkem kesklinna poole saime seda inimlikumaks see linn läks. Hotell asus meil täiesti linna südames, aknast oli näha Argentiina vabaduse sammast, mis aus mailma kõige laiema avenüü keskel. Kui asjad oli hotelli visatud, liikusime kesklinna uurima. Kuna Viljo fotokal üks kahest mälukaartist ei toiminud siis esimese asjana kammisie kõik elektroonika poed läbi, kuid sellist asja me ei leidnud. Me ei lasknud sellest ennast häirida, tegime mõned pildid ja istuime jõe äärde õllekasse maha. Tegime mõned õlled ja snäkid. Ma arvan et ei läinud isegi poolt tundi kui avastasime et midagi on puudu, nimelt Viljo kaamera oli märkamatult kadunud. Panime siis oma detektiivi mütsid pähe ja üritasime süüdlast leida. Peale 30 minutilist detektiivi tööd olime me sellest  väsinud ja tõstsime klaasid kadunud kaamera auks. Aga sellega meie istumine ei lõppend natuke aega hiljem kui tuju oli jälle hea, tulid kaks noort ilusat argentiina tüdrukut ja tahtsid minu ja Niklasega pilti teha ja pärast sai veel põse peale musi ka. Kõhud täis tuju hea liikusime tagasi hotelli, vahepeal külastades kirikut ja muid vaatamisväärsusi. Tee peale jäi ka Argentiina keskpank millel oli lipp poolde vardasse tõmmatud peso devalveerimise puhul.

Hommikul vara sõitsime lennukiga järgmisse sihtkohta Usuhaiasse. Esimene päev oli meil rahulik, tutvusime omapäi maailma kõige lõunapoolsemat linna, sõime kohalikke mereande ja nautisime ilusaid vaateid. Tegime ka väikese jalutuse mägedesse liustiku äärde, mis asus natuke üle kilomeetri kõrgusel merepinnast. Teisel päeval aga algas meie esimene giidiga seiklus. Sõitsime väikese bussiga linnast välja loodusparki. Grupis oli peale meie veel kaks hollandlast ja kaks argentiinlast põhja poolt. Käisime maailma lõpu ekskursioonil kus räägiti kohalikest taimedest ja loomadest (loe kobrastest). Koprad olid siin igal pool kurja teinud, nad on sisse toodud loom umbes 25 paari toodi kunagi, aga kuna neid keegi ei küti siin siis on nende arv kasvanud poole miljonini. Rahvast oli pargis palju, paremates kohtades oli raske pilti teha loodusest ilma et keegi peale ei jääks. Peale seda ekskursiooni oli meil makstud veel üks väike merereis aga kahjuks jäi see ära sest tuli välja et keegi ei teadnud meist  midagi. Natuke kurbade nägudega ajasime kõik süü Aini peae ja ootame temalt 5000€ valuraha. Järgmisel päeval, mis oli meie viimane täis päve maailma lõpus, saime lõpuks merele, hommikul võeti meid maasturiga hotelli juurest peale käisime mingist garaašist läbi kus tõsteti aerud ja kummikanuu käru peale ning 45 minuti pärast sõudsime möda kanalit ookeni poole. Päris ookeanini me ei jõudnud aga vesi oli ikkagi sealt et saame vähemalt öelda et oleme ookeani vetes kummipaadiga sõitnud. Kui aerutamisest olime väsinud ja nälg näpistas tegime väikese pikniku vino ja võileibadega. Edasi juba liikusime mootorpaadiga, mis viis meid pingviinide juurde. Pingviinid elasid ühel väikesel saarel külg külje kõrval. Selles piirkonnas puhuvad ainult lääne tuuled, mis viisid kõik kalad pingviinide juurde et nad ei pidanud isegi saarelt kaugeleujuma söögi järgi. Pingviinid olid väikesed hädised linnud ja ei ole eriti loogiline et nad üldse kuidagi elus püsivad, kuni sa näd mida nad vees suudavad teha, pea vette, paar siputust ja juba ongi läind. Peale paadisõitu olimeil väike ekskursioon väiksesse rantšosse. Selles rantšos elav perekond on juba 4 põlvkonda seal olnud. Esimene kes sinna tuli umbes 1880 aastal oli Inglane kes aitas kaardistada seda piirkonda ja koostas sõnaraamatu kohalikust keelest inglise keelde, selle eest anti talle 22 000 hektarit maad. Seal kasvatati lambaid ja veiseid kuni 1995 aastani kui oli nii külm talv et kõik loomad ära surid. Rantšo peamaja oli toodud inglismaalt mis pandi kohapeal kokkunagu lego. Aias kasvasid erinevad taimed mis olid euroopast sisse toodud. Peale teguderohket päeva läksime väsinult hotelli kus imetlesime oma esimesi päevitusi. Ilmadolidmeil ebanormaalselt ilusad, arvatavasti nägime kõik selle aasta päikesepaistelised ilmad ära.

Tallinn - Ushuaia

Jaagup, Viljo, Niklas ja Ain otsustasid võtta ette reisi maailma teisele küljele.
Lend algas Tallinnast Helsingisse 23.01.2014. kell 13.00, 20 minuti pärast kohal nagu niuhti. Edasi jooksuga New Yorgi lennule ja 11 tundi õhus. Kolm tundi aega end liigutada ja siis uuesti lennukisse, Seekord sihiks Buenos Aires, lennuaeg 10 tundi.
Pärast ööpäevast lennureisi Saime lõpuks hotelli, saime kõndida.
Esimene tutvus kohaliku kultuuriga tähendas seda, et dollari - peeso kurss pangas oli 1:6,5 tegelikult vahetasime aga tänaval kursiga 1:11.
Teine tutvus kohaliku kultuuriga oli see, et Viljo Sony kaamera pandi pihta.
Kui mitte mäletada seda kuidas passi hommikul otsiti, muid seiklusi ei olnud. Hommikul jälle lennukisse ning nelja tunni pärast olime Ushuaias, Tulemaal.